50 aastane mees kes õpib erinevaid keeli !

 Kui  Adrian Black kohtas 10 aastat tagasi oma Itaalia partnerit, otsustas ta alustada itaalia keele õppimisega. Nüüdseks on ta ära õppinud juba ka prantsuse keele.

Viimase õppimisele ajendas teda see, et varasemalt õpitud itaalia keel osutus talle teostatavaks katsumuseks.

Adrian: “Ma olin üllatunud kui raske prantsuse keel on, aga tulemus on selline, et ma suudan seda keelt rääkida väga hästi.” Ma olen märganud, et minu aju ei tööta enam nii efektiivselt kui nooremas eas. Ma olen kindel, et omandasin, siis asju palju paremini.

Sageli öeldakse, et vanale koerale uusi trikke ei õpeta. Tegelikult pole see tõsi. Neuroteaduse ajaloo jooksul on arvatud, et aju struktuur on selline, mida kahjustuse korral ei saa parandada.

Kuid juba 1960 avaldatud teadusuurimuses on see ümber lükatud ning tõestatud, et aju on tegelikult väga dünaamiline – muudab ennast uute kogemuste käigus ning kohandab end vigastustega. Sellist fenomeeni nimetatakse neuroplastilisuseks.

Sa pole kunagi liiga vana millegi uue õppimiseks!

Teadlased on arvamusel, et inimene pole kunagi liiga vana millegi uue õppimiseks. Lihtsalt mida vanem ollakse, seda raskem on õppimine.

Vananedes on raskem õppida, kuna aju neuroplastilisus kipub vanusega vähenema ja seetõttu suudab aju vähem kohaneda.

Mõned keele õppimise aspektid muutuvad vanusega raskemini omandatavaks, samas kui teised aspektid muutuvad seevastu kergemaks.

Täiskasvanud omandavad sõnavara paremini!

“Vanemate inimeste sõnavara on suurem kui noortel“ Ütleb Albert Costa, kes on neuroteaduse professor ning uurib inimeste mitmekeelsust Pompea Ülikoolis Barcelonas.

Uut keelt õppides omandavad täiskasvanud sõnavara palju lihtsamini, kuid grammatika on seevastu raskem. Uusi sõnu õppides on lihtsam luua seoseid olemasolevate teadmistega ja seetõttu jäävad uued sõnad täiskasvanutele paremini meelde.

Kuid vanemate õppijate hääldamine ning aktsent kipub olema kehvem võrreldes noorte lastega.

Kasulik aju tervisele ning dementsuse edasilükkamisele!

Täiskasvanuna ei pruugi uue keele õppimine olla lihtne, kuid see on väga kasulik teie aju tervisele.

Kui me jääme vanemaks, siis enamik inimesi kogeb mälu ja tähelepanu nõrgenemist, mis võib viia Alzheimeri tõve või dementsuse kujunemiseni.

Mitmed hiljutised teadusuuringud on tõestanud, et võõrkeele õppimine lükkab edasi dementsust või vanusest tulenevate kognitiivsete võimete vähenemist.

Üks mahukamaid sellealaseid uuringuid on tehtud Edinburghi ülikooli teadlaste poolt, kus ühtekokku uuriti 648 Alzheimeri tõvega patsienti

Leiti, et inimestel, kes rääkisid vähemalt kahte keelt, tekkis dementsus hiljem kui nendel, kes rääkisid ainult ühte keelt.

Keskmiselt lükkus dementsuse teke edasi neli ja pool aastat (kaht võõrkeelt kõnelevatel inimestel).

Haridus võib lükata edasi dementsuse teket

Näiteks suur osa Hyderbadi linna elanikest räägivad kahte keelt.

Teadlased uurisid kahte keelt kõnelevaid inimesi jagades nad kahte gruppi. Ühes grupis olid kõrgharitud ning teises grupis need, kes ei käinud ülikoolis.

Tulemuseks leiti, et haridusel oli oluline roll dementsuse vähendamisel: võrreldes nendega, kes polnud nii haritud, lükkus dementsuse teke kõrgharitute seas edasi umbes kuus aastat.

Õppimine parandab meie mälu, tähelepanu ning planeerimisvõimet!

Õppimine ja võõrkeele kasutamine parandavad meie kognitiivse süsteemi võimeid. Kognitiivne süsteem juhib rida vaimseid protsesse, mis on seotud meie tähelepanu, mälu, probleemide lahendamise võimega, planeerimise võimetega ning paljude muude võimetega.

Vaatamata raskustele on 50 aastase Blacki sõnul võõrkeele õppimine tema jaoks üks suur lõbu, ta käsitleb seda kui mõistatuse lahendamist.

“Ma teen seda osaliselt selle pärast, et hoida oma aju aktiivne” ütles ta. Kui sind saadab edu keele õppimisel ja sa väljendad ennnast võõrkeeles, siis tundub nagu kasutaksid sa neid aju osasid, mida sa varasemalt ei kasutanud.

Vanemas eas keelt õppides kasutad teisi ajuosasid kui noores eas keelt õppides!

Tõesti, üks uuring on näidanud, et lapsed, kes räägivad mitut keelt, kasutavad sama aju osa mõlema keele rääkimiseks juhul kui nad õppisid seda keelt lapsepõlves.

Kui aga õppida võõrkeelt hilisemal eluperioodil, hakkab aju kasutama hoopis teisi ajuosasid kui neid, mida kasutakse emakeele rääkimiseks. Võõrkeele õppimine nagu ka muusikalise instrumendi mängima õppimine on kasulik treening ajule ning see aitab hoida aju tervena kogu elu jooksul.

• Sa pole kunagi liiga vana millegi uue õppimiseks!
• Täiskasvanud omandavad sõnavara paremini!
• Kasulik aju tervisele ning dementsuse edasilükkamisele!
• Õppimine parandab meie mälu, tähelepanu ning planeerimisvõimet!
• Vanemas eas keelt õppides kasutad teisi ajuosasid kui noores eas keelt õppides!

allikas:

http://www.theguardian.com/education/2014/sep/13/am-i-too-old-to-learn-a-language