1. Uue võõrkeele õppimine ei lõppe kunagi.

Uue võõrkeele õppimine ei erine mõne muu oskuse õppimisest, olgu selleks uue spordiala avastamine või pillimänguga alguse tegemine.

Iga uue oskuse omandamine nõuab tööd, motivatsiooni, aega ja kannatust.

Malcolm Gladwelli tunni teooria ütleb, et olla milleski silmapaistev, tuleb selle oskuse kallal vähemalt 10 000 tundi tööd teha.

Timothy Doner, kes räägib 23 erinevat keelt on öelnud, et kui keele valdamise standardiks on rääkida soravalt võõrkeeles nii tuumafissioonist (tuumalõhustumisest) kui ka klassikaliselt muusikast, ei ole keegi meist native speaker isegi mitte oma emakeeles.

See illustreerib suurepäraselt tõika, et lausel “Nüüd on mul see või teine võõrkeel selge” ei ole erilist väärtust.

2. Keeleõppega seonduvad mitmed müüdid.

Kui Kõige suuremaks müüdiks on programmid ja meetodid, mis lubavad, et keele saab selgeks õppida mõne kuuga.

Ma nimetaksin seda lähenemist turundusstrateegiaks, kuid kindlasti mitte tulemuslikuks ja efektiivseks keeleõppestrateegiaks.

Kui väikelapsele pakkuda kohe praegu ühte kommi või nädala pärast sadat kommi, valib ta suure tõenäosusega ühe kommi kohe praegu. Samamoodi toimib ka täiskasvanu – tulemusi soovitakse ruttu, kohe ja sellele ehitavadki turundajad oma “kolme kuuga keel suhu” strateegiaid.

Keelekursuse müük võib selliste lubaduste najal tõepoolest paraneda, kuid inimestele nii lihtsalt keelt suhu ei pane.

Õppijatele on siinkohal ilmselt hea veelkord meelde tuletada, et tulemusteni jõutakse alati pärast pühendumist ning töö tegemist. Sama kehtib ka keeleõppe puhul. Seetõttu ongi oluline õppimise protsessi nautida.

Ühtlasi pakub uute teadmiste omandamine vaheldust, avardab maailmapilti ning tõstab seeläbi enesekindlust.

Me elame suurte muutuste ajastul, kus ka võõrkeele omandamine on muutunud tunduvalt lihtsamaks, kui veel kümme aastat tagasi.

3. Individuaalse keeleõppe plussid ja miinused.

Kõige suuremaks eeliseks on personaalne lähenemine õppele. Iga inimene õpib erinevat moodi.

Kiire(ma)d tulemused ning koolitajaga tekkiv usalduslik ning lähedane suhe on see, mis motiveerib edasi õppima.

Eraõppe maksumust peetakse tihti miinuseks, kuid siinkohal ei tasuks unustada, et püstitatud eesmärgini jõutakse personaalse lähenemise puhul väiksema ajakuluga.

4. Grupis õppimise plussid ja miinused.

Grupitunnis on rohkem sotsialiseerumist ning see sunnib unustama eestlaslikku tagasihoidlikkust ja napisõnalisust, sest keelt saab õppida vaid vigu tehes ja vigadest õppides.

Sõltub suuresti grupist ja selle suurusest, kuid üheks miinuseks võib olla erinev ajakulu soovitud keeletaseme omandamiseks, sest grupis on harilikult koos erinevate õpiharjumustega, erineva tausta, motivatsiooni ning ettevalmistusega inimesed.

5. Kuidas motiveerida ennast jätkama?

Kõige suuremaks motivaatoriks on  võimalus õpitavat keelt praktiseerida ning avastamisrõõm, kui palju on juba omandatud ning kui palju suudetakse ennast arusaadavaks teha.

Motiveerivalt mõjub ka keelekeskkonnas viibimine ja native speaker’itega kontakti otsimine-säilitamine (selleks ei pea ju enam ka tänapäeval riigipiiridest lahkuma).

Samuti hoiab motivatsiooni üleval distsipliini hoidmine õppeprotsessi vältel.

Tänapäeva infoühiskonnas on hädavajalik endale luua kindel süsteem ja ajaraamistik, millal ja kuidas midagi õppida. Viimane on motivatsiooni ülalhoidmise seisukohast esmatähtis.

6. Milliseid tulemusi ja kui kiirelt on realistlik loota?

Mida rohkem võõrkeeli inimene valdab, seda kiiremini ja kergemini orienteerub ta erinevate keelte struktuuride rägastikus ning see kiirendab õppimisprotsessi.

Mida vähem võõrkeeli inimene räägib ning mida halvemini ta orienteerub ka oma emakeele grammatikamaastikul, seda aeganõudvam ja keerulisem on õppeprotsess, sest kõigepealt tuleb õppijal omandada täiesti uus süsteem, millele kõik erinevad elemendid paigutada.

Tuleb leida paar korda nädalas kasvõi 10 minutit, et iseseisvalt õpitava keelega tegeleda (olgu see siis mõne grammatikaharjutuse tegemine, sõnavara õppimine, laulu kuulamine, võõrkeeles filmi vaatamine jne).

Nii võib kuue kuuga mittekeelekeskkonnas õppides saavutada suurepäraseid tulemusi.

Tempoga kaks keeletundi nädalas saab aastaga keele nii palju suhu, et ennast igapäevases suhtluses väga edukalt arusaadavaks teha.

Originaalallikas: Äripäeva erilehes Juhtimine.